Süldikeedu vahepeal 2

Ja jõuluaeg on käes, keedan ja hakin sülti- kellele ei tea.

Memm ja Emme tegid alati sülti, küll ei olnud jõulusid vaid näärid, aga sült oli kallerdunud ja kõva ja palju liha sees.
Need teadmised mul sealt pärit ongi, sülti ja pasteeti teen ikka nii nagu ema ja memm... et keema ja vaht korjata ja pasteedilisandid ikka tean sealt ajast kuidas panna.
Muretinast teen ikka veel nii nagu memm, kui magusasiu tuli, siis kiire purukook keldrist toodud mustsõstra- või pohlamoosiga ja et kartulisalatisse ikka õun ja värske ja hapukurk mõlemad ja vähemalt kahte sorti lihalist.
Maasikavõsude äravõtmine ja kurgikorjamine tulid taadilt. Taat õpetas ka et ei ole meeste ja naistetöid- kaevasime koos kasvuhoones ja võtsime kartulit, istusin traktoriroolis temaga, istutasime õunapuid, tassisime kive, tegime epo liimist pussnugadele päid ja põdrasarvest nagi, hammastest kaelaehteid ja panime lihatükke konservikarpi ja nägin imet, kuidas isetehtud imeliku masinaga sai karbid kaanetatud ja memm pani nad saunakatlasse keema.
Isa ja taat panid soolaliha saunalakke naelte otsa rippuma ja see liha, mis sealt siis lõpuks tuli- oi kui hea see oli. ja kui taat käis lumega metsas suuskadega, millel oli pandud talla alla põdranaha tükid, et tagurpidi karv hoiaks saapaid kinni ja need jalustest välja ei libiseks. Minu unistus oli saada kunagi nende suuskadega sõita... aga taati enam pole..
ja memmegi pole enam, on vaid taadi ja memme lõhn, on vaid helgus, ilmselt oli seal ka tülisid, aga mina neid ei näinud. Tean taadi käest, et võid ja pasteeti tuleb panna leivale niipalju, et hambad ei põru ja taluvõid soolvees pole vaja külmikusse panna, muidu seda on raske määrida leivale, kui tuled õuest töölt või tahad hommikul linnupetet võtta, sest tühja kõhuga ei tohi toast välja minna...
Memm õpetas, kuidas metsmaasikad peidavad ennast lehtede alla ja tuleb kükitada, kui neid näha tahad ja et saia ei tohi kunagi tagurpidi lauale panna, sest muidu tuleb nälg majja.
Ema õpetas, et kartulit ei lõigata supi sisse, vaid murtakse- miks seda ma ei tea siiani, õpetas, et maksakotletid on nagu soolased pannkoogid ja need on imelised. Et ka siis kui üldse raha ei ole, on võmalik mitte millestki laud katta ja tehe perele olümpiamängude vaatamise ajaks hunnik võilebu ja kui on klassiõhtu ja kõik peavad midagi viima, siis kõige populaarsemad ei ole poe küpsised vaid viimased kapinurgast võetud saiaviilud majoneesi ja apelsiniga, mille tõinaabriees merelt tulles kingituseks.... uskumatu, ma pole kunagi seda rohkem proovinud, kardan rikkuda mälestust.
Isa näitas mis puu on mis puu, aga ma ei tea seda siiani, aga sel hetkel tundsin, et olen tema jaoks tähtis ja tähtsam oli see, et ta rääkis, mitte see, mis ta rääkis. Okste põletamine metsas ja kibe suits, mis sealt silma tuli on siiani meeles ja see pikk musta värvi sviiter- isa oma- mida kandsin teismelisena kleidina ja ei raatsinud pesta, sest seal oli natuke isa lõhna- saebensiin ja mets.
isa õpetas, et peab aus olema, see on ainuke, mida keegi võtta ei saa sult, kas ta ise oli alati- ma ei usu, aga mõte oli tähtsam. Minagi räägin ju lastele asju, mida ma tahan neile öelda ilma, et ma ise alati nii käituksin.