Lõhn

Lõhn on kadunud
Mu abielu on läbi
ja ma arvutan
kas jõuan kinni maksta
seda läbu
mis kaasneb sellega

kas on mul jõudu
võidelda ja maksta kinni
need jäänused
mis pudenesid
ja mina ühes nendega

kas on mul südant mitte nutta
ja jätta alles väärikus
mis ainus asi, mida võtta
ei saa Sa, vaid trampida ja  lõhkuda
ja loodan, et mu tunne
nagu naudiks seda mees,
kes mulle oli kõik,
kui vajusin ta hoolde
unustades kõik
ja tajusin
et ainus kindel kalju
on ta peale kuristikke

Nüüd samal kohal seisan
kus mustav sügavik
ja jälle ennast peidan-
kohe tuleb sama hord
ja topivad mind puuri uksest sisse-
sama ratas ootab
kus pooleli jäi jooks tookord...

Elus ma ei lootnud,
et leian samast kohast end
et miski pole muutund
ja ma jooksen
samas suunas, sama arvu ringe
selles võikas rattas

Teie kaugelt mööda minge
ja nautige, sest päev,
kui naaberratas selles kauges kuristikus
ka teie jaoks on jälle lukus

Aga tuhat korda parem
on olla selles ringis
kui joosta vabalt ringi
ja valetada iga päev
et oled vaba hing
joostes mööda seina ääri
ja mõeldes, mis sa mõtled

Ses rattas olen vabam
kui su kaisus
kus armastust sul jagan
ja vastu saan ma ainult haisu....