Monday, October 31, 2022

võlg

 Ise ma kiriku endale 

ehitasin keset küla 

enda omaks ta tegin 

makstes sellega teie võla 


et eemale hoidsite 

oma kohustustest ja aated 

nendest taamale läksite 

ainult kõrvale vaates 

 

teid nähti sel teel 

ise arvasite teisiti 

salaja kaduda veel 

oli lootus esiti 


te võtsite

andmise asemel 

ja vaikisite 

kõige kõrgemal tasemel


teie kõrge

on saatuse madalaim 

ja pöördvõrde 

sai teie   elu mudel ja 


tegi otsuse ta 

ilma kellegi abita 

teie ei pea midagi tegema 

ma võtsin enda kanda ta 


sest mina ei vaadanud mööda 

ei andnud järele 

ei tuisanud mööda 

enda ego järele 


lunastus käes 

elu naudite 

õnne valemi väes

mööda poisid edasi paudite


aga elu pole viimane see 

ja mina sain lunastuse 

teie tee järgmises 

viib edasi tundmatusse 


ja maksmata ükski võlg 

ei saa jääda ka siis 

kas siis ka keegi teine on 

kes lunastuse endaga viib 


või siiski vastust peab andma 

oma tegude tunnete eest 

võtma enda oma ise kanda 

et keegi ei maksaks su eest

Saturday, October 29, 2022

Vihmas

 Lähen otsin nüüd 

paduvihmade päikest 

keset õiglast ja 

paukuvat äikest 

ilmelist valgust 

mis paitab mu palet 

aitab mõista mu 

üksinduse valet 

olen ju olemas 

ja kuulun 

ja kui silmad 

avaksin näeksin

mis nemad teavad 

sest päikeselaigus 

nad seisavad 

vaadates mu seotud silmi

mind kui sõpra 

ära nad ootavad 

millal saan ma aru

siis lõpuks 

et minu enda valu 

on ise mõeldud 

ja tahetud 

ja tehtud 

ja lekitatud 

ja pole ma lasknud neid ligi

oma päikese laiguga 

hoidsin varjude ligi 

nüüd ennast leidma ma lähen 

panen prillid tihedalt ette 

et ei pimestaks mind 

mu sõprade hea tahe 

et saaksin alati valida

kas edasi halada 

või valgusesse vaadata

Meie

 Päikeseloojangu ja kuu vahe 

Neil pole ju muud 

Kui mõne sekundine vahe 

Päike igatseb kuud 

Iga kord liiga vara 

Ta läheb ja halab 

Ei näinud ta oma  

Eluarmastust iial 

Oma tunded tal liivas 

Mida varjanud kiivalt 

Aga ärkab igal hommikul

Sama lootuse koidikul 

Oma enda kires 

Unustatud eile õhtused pired 

Olles iga päev kohal 

On temale omane 

Kanda kergust on kohane 

Ja talle ainuomane 

Seepärast kuu 

On alati kohal 






Reaalsus

 Keefiri, sidrunipipart ja ventoliini 

haaran tee pealt kohvitassi ja kassitoidu 

kihutades mööda oma unetuse liini 

keset ööd ja hommikul vara 

mul kindlalt nõudepesmasin on vaja 

tühjendada ja täita 

teha pool kohvi 

ja ettevalmitada see hetk,

 kui päriselt tõusen 

siis enam ei pea tegema seda 

mis unes ära ma teen 

joostes voodi ja vannitoa vahel 

läbi pooliku unenäo veel 

püüdes teda meelde jätta 

mõeldes teda läbi sellel teel 

kus lastetoast tee peal sokke ma kogun 

panen rätikud kokku sealt pesurestilt 

annan kiisule süüa ja kokku kogun

oma unenäo riismed selt teelt

kas kell on kaks või neli või kuus

mis vahet seal on

pole tähtis, kes on mis puust 

mis olen liikumises

nagu muuseas teen näo, 

et olen tagasi voodi poole teel 

nüüd haarates tassi, kas kohvi 

või veini või teed 

mu unenägu on juba aastaid 

tegelikult ilmsi 

ja kui sellele tagasi vaatan 

siis tegelikult ei tea ma 

kas oli see unes või ilmsi 

et miski mind peatas 

ka tagasi vaatasin kinnisilmi 

või keegi ka tegilikult teatas 

et olen osa ma tema filmist 

mis linastub teglikkuses 

mu õiges maailmas ja surelikkuses 

ei saa ma aru kus asub ta

see õige ja mis valel on viga 

mu elu on unenägudes 

sama elav kui elu 

ja päris elu kui unenäos 

tundub võimatu 

ja mitte minu nägu 

kellegi teise jäljes ma lähen 

ja enda juurde tagasi 

saan siis kui endasse tagasi lähen 

tundub, et teise ilma 

mis reaalsusest tõelisem veel


Saturday, October 15, 2022

Unistus

 Unistus täitumata unistusest 

Millest midagi mina ei tea

Ja aimata 

Millest aimatagi ei tea 


Miski, mis tänases päevas 

Tuleks ja üllataks mind 

Mu kindlas ja etteaimatavas laevas 

Lööks kõikuma lainena meid 


Tahaks, et  aimu mul poleks 

Poleks tarkust ära tunda 

Et tema juhuse hooleks 

Üllatuse ootuseta annaksin enda 


Võttes taeva tahtena 

Ja hea usuga pooleks 

Teda vastu puhta lehena 

Kus kunagi käinud veel poleks 


Saaksin aru, et elu hea üllatus 

Poleks miski, mis tahtnud ma olen 

Tema tulek oleks selline küllastus 

Mida varem kogenud pole 


Saaksin aru lõpuks, et minu elus 

Käimata radu on veel 

Et olengi päriselt elus 

Kaotaks saatuse keerdkäik mu kahtluse 

Et olen käinud juba kõik oma teed...






Wednesday, October 5, 2022

Ise lasin

 Ma ei mahu ära kasti 

Mille ise teha lasksin 

Teile andsin terve lasti 

Enda tehtud materjali lasti 


Lihvija ja nurgasae 

Andsin kaasa kiiruga

Sulle höövli ja lihvija 

Sinust sai mu viilija 


Kire, hoole ja kiiruga

Oma armastuse siiraga 

Te endale parimat tahtsite 

Enda nägemuse jätsite  


Enda tegemise tegite 

Enda mõtlemise panite 

Sisse sinna nägite 

Tagajärge naudite 


Ja otsite, kus tellija 

Kes teid ahvatles seda kõike tegema 

Kes kadus kire tekkides 

Teise inimese elu muutes 


Enda ego sisse pannes 

Õiguse tunnet tundes

Tema olemust unustades

Tööde sisse uputades 


Mille nimel unustades 

Ja meelde tulles 

Tasu küsides 

Kui töö valmides 


On mõte kadunud 

Aga kirg maandatud 

Ja kelle õnnelikuks teeme 

On täielikult taandatud 


Olete üle võtnud ta loomingu 

Vastuhakk nüüd kogetud 

Aga kes vundamenti nüüd 

Lammutama hakkab 

Kas vaeva tasumata püüd 

Paneb mõtlema järel 

Kas vastamata see hüüd 

Jäi ja süüd 

Te teate aga ei tunne 

Ja lihtne on veeretada süüd 

Kes tellis ja ei sekkunud 

Kes ei osanud muud 

Kui püüd olla kastist 

Väljas sest 

Aga nüüd ta sees 

Ja kaas on kinni

Ja muud ei jää ju üle 

Kui tuua selle peale lilli...