Kas nii me käimegi
Üksteisest läbi ja mööda
Kokkupuutudes näimegi
Et valudes meie aega ei mõõda
Pole valu, sest kokkupuude
Oli ekslik ja hetkeks vaid
Miks siis selle nii napp mõõde
Iga kord riivab nii süvitsi meid
Silmad kohtuvad hetkeks
Ja üks meist alati teeb seda nägu
Nagu oleks ükskõik sest hetkest
Ja hinges poleks ühtegi valu
Läheme edasi ja uksest välja
Ära selle hetke tähtsuse eest
Teeme näo, et endast välja
Ei läinud ja elame teiseta endale veel...
Ma andsin Su valed Sul andeks
Enne, kui need sõnadeks said
Su huultelt seda vabana langes
Ennegi, kui Su omaks nad said
Said aru ja võtsid omaks
Need kohe, kui kohtasid neid
Et enam meid pole ses osas
Jäid üksi Sina oma valega vaid
Mina murdusin pooleks
Sest Sa ei võtnud vastutust vaid
Said enda omaks need luuled
Ise veel rohkem haiget Sa said
Mina lähen peale suhet remonti
Sa teed neid samu vigu edasi vaid
Kui Sa ka praegu selgeks ei saanud
Ja enda jaoks valedes õigeks jäid
