õhtu

 Tead ise, kuidas mõte

rändab õhtul, kõik lähedased läbi

puudutus tunnetega

siis kui kiire saab läbi

mõte läheb jooksma

meie kõigi vahelt läbi

hoolimise paneb jooksma

me mõtete võluvägi

istume oma tugitoolis

pult käes ja enda mõtetest vabanemise väes

mõte lendab sinnapoole,

kui keegi oma olemuse väes

meist võitu on saanud ja

tähtsam sest tänasest põgenemise väest

on omaks ta saanud juba ammu enne kui

alustasime enda olemuse leidmist kõigest väest

ja päeva kustutamine ja kokkuvõtete tegemise väest

tundub veel tähtsam saada osa ja olla osa 

oma elu kogemuse käes

ja soov on mitte anda järele 

ja mitte loobuda mõttest 

vaid kõigest väest 

kohe kirjutada ja loota, et vastab ta 

endal pult pudeneb käest

Prillid

 Valmistusin, et täna Sa tuled

Sain teada, et aasta pärast

See ei muutnud mu tuju

vähem elavamaks

Tundsin, et tuled ometi

mis vaev on veel oodata

tean, et kuulen ükspäev su sammu

nagu täna kuulnud ma terve päev

Ei lugenud kohe Su sõnumeid

ei teadnud, et saadad

Ei teadnud et nüüd kätte on jõudnud see hetk

mis tundus nii võimatu

Aga ometi olemas nüüd

ka siis kui see ainult

mu kujutluste püüd

Et kuulen Sind nüüd valjult

sa

 Ma lasin 20 aastat

need ööd mööda saata

et otsida hetke, kus kõik on 

jälle ok

Sa oled selge ja kõik on sirge

alustad otsast

ja mina usun sind

ja selle peale võtan...

tunnen süüdi kohe,

kui olen tähistaud

et. sina said hakkama

ja mina olen edutatud

armastaud olen Sind

elanud, Sind lasknud

endal, mind välja pressida

ennast nii madalale lasknud

Olen olnud ma parin ema

kes oskasin olla ja olevat

aga alati on olnud ja on tähtsam tema

kes annab sul toosi

ja loob su maailma elava

Inx

 Ma vaatan Su elu ja nutan

Näen enda oma ja ohkan

Nutt tuleb, sest Sinu oma on kauge

Ohe tuleb, sest nuttu veel ehk kunagi ei ole

Ja minu tee tuleb laugem

Su päevadess päikest on näha

Ainult siis, kui silmad mujale suunad

Su arust veel halba on vähe

See üks pool päeva Su elus

Justkui praegu ja kohe kõike siin muudab

Tänan õnne ja Sind, et sain Sind tundma

Enda oma tänu võrdlusele Sinuga ära tundma

Arusaamine, et kuskil, mitte ei ole parem

vaid arusaamatum vaid Sain aru, et minu maailm on parem

Olgu see kasvõi minu jaoks vaid

Koju mines ei oota ma lööki

Kas alla või ülesssepoole vööd

Tean, et võin saad suusõnast nööki

Või vaikus on võtnud siin maad

Ei taha teada, kumb on parem

Kas vaikus või sirge parem...

Me võrdlustestki otsime vigu

Vabandust enda käitumise ees

Et minul või Sinul parem on elu

Ja saab minna jälle oma tuntud teed

Tuttav ja vastik ja omasoodu

Läheme mõlemad ühtemoodi

Saadus, mis saades on ühtemoodi

Armastuseks nimetame oma lõputut kannatuste teed

Ei tea mina, mis Siu elus parem

Kes olen, et ütelda võin

Kui teen suu lahti ja tunnen

Et pole oma valikutes minust parem

võin saada suurema šoki ma vaid

Ei tea ju tegelikult, mis tunned

ja mida Sa pühaks pead

Tean vaid, Mida mina Sinu juures tunnen

Ja miks meie sõprust pühaks ma pean

Ka siis, kui ei näe miskit ühist

ka meie endi vahel ma siin

Sind ei iial, nagu tolmu ma pühi

Välja oma elust ma nii

Kas Sul sinine silm ja

uut Sa küsima lähed

Ja mul on katkine hing

ja end üles leidma ma lähen...

Minek

 Mu tõde on nii ebamugav

Ja valus kuulata

On nii palju lihtsam olla mugav

Ja mööda vaadata

Mu möirged on vastuvõetamatud

Ja kõigile võimatud ja olematud

Sa näed ja aimad ja mõõtmatult

Ka sellega mind armastad

Olen taltsutamatu ja pooleks minemas

Leppida, et olen valitsematu

ja teistpoolsusesse minemas

Sinu jaoks olen pettumusi vältimatu

Lihtsalt libisema minemas

Endaks olemisena olemas

Su jaoks lihtsalt naisena

pole mind ju olemas

Olen kannatuste rada

katkematu probleemide jada

Ammu Sinu ja kõigi teiste jaoks minemas...

Palun andeks e Ego

 Ma palun vabandust-

et tahtsin Sind kaitsta

Panin end kõrgemale Sinust

Ei lasknud Sul olla ja silma paista

Nii nagu Sina seal olid

Ei suutnud ma näha su taha

Tahtsin et oled- nagu mina olen

Et oleksid mu voolitav vaha

Ei suutnud ma aru saada

Et ka Sinu õigus on õigus

Ei lasknud Sul endal saada

Selleks, kes oled ja saad

Ei saanud aru, miks tõrgud

nii meeletult mu arusaamade vastu

justkui takistades mu teed

kuid tegelikult nüüd- aru saades

käisid ju ainult oma rajatud teed

Ja minu kitsarinnalisus

Ei näinud seda teed

et erinev oli see minust

Nii suur oli soov mu rinnus

et meil sama on see

oh kui rumal see minust

Ei näinud ma sinu iseloomu

miskit, mis erinev minust

Lootsin, et ainult pärivoolu

ei aimugi olnud su valust

Rumalalt tunnen end praegu

Kui aru ma saan, et terve see aeg

püüdsin näha, kui ühtemoodi

on meile antud aeg

Tehes näo, et oleme samad

ei osanud austada erinevusi

Eeldasin - et oled ses suhtes sa vaba

ja jagame samu tõdemusi

Anna andeks, et üle piiri

ma meie suhte tõukasin

selle nähtamatu niidi

justkui Sinu südamest

läbi ma tõmbasin

Et just siin on kõik - ja edasi

saad tulla vaid minu loal

Su vabaduse - olla sa ise- ma sedasi

võtsin ära oma väikluse loal...

Edasiminek

Kas hommikukohv ja õhtune vein

üks sigarimahv

on see, mida vajad

saad aru, et suhte kaotuse lein

oli võtnud kogu su aja

Kas aitab see edasi teel

mida valida pole veel osand

äkki oled otsimas veel

rändamas tulevikus

teadmata mis vastu sealt kajab

Kas oskad sa lahti lasta

lasta minna ja otsida nüüd

 Midagi kaotamata- minna lasta

kas alles sest suhtest jäi Sinu püüd

Sinu armastuse otsimise tahe

Sinu enda teadvustamine

suhte mõju ja kärpimise pahe

Ilma, et kellelgi oleks seal süüd

Oskus aru saada, et edasi

Ei ole meeleheide, vaid loomulik kulg

Ja et minna- siis ainult sedasi

kui hoiad teisi ja ennast

ja armastuse tuld

Me mõlemad käime ju edasi

kas siis, kui selleks läheb määratu aeg

läbi selle soo - 

kedagi kunagi ehk kohtame veel

kui ka praegu tundub, et midagi

ei terenda peale mülgaste teel

Tean ma kindlalt ju ometi

peale pimedust ja märga maad

tõuseb päike ja koos temaga imetlus

kuivema jalaga edasi saad

ja maailm - oma võrratus armastuses

võtab uuesti maad

Iga päevaga päike on kõrgem

mäletad eilset pimedust vähem

ja oled justkui targem

kui sammu sa edasi lähed

jättes eilsele ruumi sa endas

vaid selleks, et mälu ei kustuks

saaksid aru, et süda ei tuksuks

kui mälestus oleks siin kustund

jäta meelde, kust tuled

ja mida teada sa said

ära palun lase sel tundel

saada su pärisosaks vaid

ära unusta kuhu ta panid

ära korja teda iialgi maast

mille sa pimedas said teada

aga kaasa ära teda sa võta

anna ainult enda uuele maad