Ma andsin Su valed Sul andeks
Enne, kui need sõnadeks said
Su huultelt seda vabana langes
Ennegi, kui Su omaks nad said
Said aru ja võtsid omaks
Need kohe, kui kohtasid neid
Et enam meid pole ses osas
Jäid üksi Sina oma valega vaid
Mina murdusin pooleks
Sest Sa ei võtnud vastutust vaid
Said enda omaks need luuled
Ise veel rohkem haiget Sa said
Mina lähen peale suhet remonti
Sa teed neid samu vigu edasi vaid
Kui Sa ka praegu selgeks ei saanud
Ja enda jaoks valedes õigeks jäid
Tead ise, kuidas mõte
rändab õhtul, kõik lähedased läbi
puudutus tunnetega
siis kui kiire saab läbi
mõte läheb jooksma
meie kõigi vahelt läbi
hoolimise paneb jooksma
me mõtete võluvägi
istume oma tugitoolis
pult käes ja enda mõtetest vabanemise väes
mõte lendab sinnapoole,
kui keegi oma olemuse väes
meist võitu on saanud ja
tähtsam sest tänasest põgenemise väest
on omaks ta saanud juba ammu enne kui
alustasime enda olemuse leidmist kõigest väest
ja päeva kustutamine ja kokkuvõtete tegemise väest
tundub veel tähtsam saada osa ja olla osa
oma elu kogemuse käes
ja soov on mitte anda järele
ja mitte loobuda mõttest
vaid kõigest väest
kohe kirjutada ja loota, et vastab ta
endal pult pudeneb käest
Valmistusin, et täna Sa tuled
Sain teada, et aasta pärast
See ei muutnud mu tuju
vähem elavamaks
Tundsin, et tuled ometi
mis vaev on veel oodata
tean, et kuulen ükspäev su sammu
nagu täna kuulnud ma terve päev
Ei lugenud kohe Su sõnumeid
ei teadnud, et saadad
Ei teadnud et nüüd kätte on jõudnud see hetk
mis tundus nii võimatu
Aga ometi olemas nüüd
ka siis kui see ainult
mu kujutluste püüd
Et kuulen Sind nüüd valjult
Ma lasin 20 aastat
need ööd mööda saata
et otsida hetke, kus kõik on
jälle ok
Sa oled selge ja kõik on sirge
alustad otsast
ja mina usun sind
ja selle peale võtan...
tunnen süüdi kohe,
kui olen tähistaud
et. sina said hakkama
ja mina olen edutatud
armastaud olen Sind
elanud, Sind lasknud
endal, mind välja pressida
ennast nii madalale lasknud
Olen olnud ma parin ema
kes oskasin olla ja olevat
aga alati on olnud ja on tähtsam tema
kes annab sul toosi
ja loob su maailma elava
Ma vaatan Su elu ja nutan
Näen enda oma ja ohkan
Nutt tuleb, sest Sinu oma on kauge
Ohe tuleb, sest nuttu veel ehk kunagi ei ole
Ja minu tee tuleb laugem
Su päevadess päikest on näha
Ainult siis, kui silmad mujale suunad
Su arust veel halba on vähe
See üks pool päeva Su elus
Justkui praegu ja kohe kõike siin muudab
Tänan õnne ja Sind, et sain Sind tundma
Enda oma tänu võrdlusele Sinuga ära tundma
Arusaamine, et kuskil, mitte ei ole parem
vaid arusaamatum vaid Sain aru, et minu maailm on parem
Olgu see kasvõi minu jaoks vaid
Koju mines ei oota ma lööki
Kas alla või ülesssepoole vööd
Tean, et võin saad suusõnast nööki
Või vaikus on võtnud siin maad
Ei taha teada, kumb on parem
Kas vaikus või sirge parem...
Me võrdlustestki otsime vigu
Vabandust enda käitumise ees
Et minul või Sinul parem on elu
Ja saab minna jälle oma tuntud teed
Tuttav ja vastik ja omasoodu
Läheme mõlemad ühtemoodi
Saadus, mis saades on ühtemoodi
Armastuseks nimetame oma lõputut kannatuste teed
Ei tea mina, mis Siu elus parem
Kes olen, et ütelda võin
Kui teen suu lahti ja tunnen
Et pole oma valikutes minust parem
võin saada suurema šoki ma vaid
Ei tea ju tegelikult, mis tunned
ja mida Sa pühaks pead
Tean vaid, Mida mina Sinu juures tunnen
Ja miks meie sõprust pühaks ma pean
Ka siis, kui ei näe miskit ühist
ka meie endi vahel ma siin
Sind ei iial, nagu tolmu ma pühi
Välja oma elust ma nii
Kas Sul sinine silm ja
uut Sa küsima lähed
Ja mul on katkine hing
ja end üles leidma ma lähen...
Mu tõde on nii ebamugav
Ja valus kuulata
On nii palju lihtsam olla mugav
Ja mööda vaadata
Mu möirged on vastuvõetamatud
Ja kõigile võimatud ja olematud
Sa näed ja aimad ja mõõtmatult
Ka sellega mind armastad
Olen taltsutamatu ja pooleks minemas
Leppida, et olen valitsematu
ja teistpoolsusesse minemas
Sinu jaoks olen pettumusi vältimatu
Lihtsalt libisema minemas
Endaks olemisena olemas
Su jaoks lihtsalt naisena
pole mind ju olemas
Olen kannatuste rada
katkematu probleemide jada
Ammu Sinu ja kõigi teiste jaoks minemas...
Ma palun vabandust-
et tahtsin Sind kaitsta
Panin end kõrgemale Sinust
Ei lasknud Sul olla ja silma paista
Nii nagu Sina seal olid
Ei suutnud ma näha su taha
Tahtsin et oled- nagu mina olen
Et oleksid mu voolitav vaha
Ei suutnud ma aru saada
Et ka Sinu õigus on õigus
Ei lasknud Sul endal saada
Selleks, kes oled ja saad
Ei saanud aru, miks tõrgud
nii meeletult mu arusaamade vastu
justkui takistades mu teed
kuid tegelikult nüüd- aru saades
käisid ju ainult oma rajatud teed
Ja minu kitsarinnalisus
Ei näinud seda teed
et erinev oli see minust
Nii suur oli soov mu rinnus
et meil sama on see
oh kui rumal see minust
Ei näinud ma sinu iseloomu
miskit, mis erinev minust
Lootsin, et ainult pärivoolu
ei aimugi olnud su valust
Rumalalt tunnen end praegu
Kui aru ma saan, et terve see aeg
püüdsin näha, kui ühtemoodi
on meile antud aeg
Tehes näo, et oleme samad
ei osanud austada erinevusi
Eeldasin - et oled ses suhtes sa vaba
ja jagame samu tõdemusi
Anna andeks, et üle piiri
ma meie suhte tõukasin
selle nähtamatu niidi
justkui Sinu südamest
läbi ma tõmbasin
Et just siin on kõik - ja edasi
saad tulla vaid minu loal
Su vabaduse - olla sa ise- ma sedasi
võtsin ära oma väikluse loal...
