Emale

Tänulikkuse piire ei ole
Andsid, mis anda sul oli
Kinkisid mõõtmatu elu
Leidsin elamise määratu võlu
tänu su andmisele

Ehk suutsin rõõmju Sul tuua
Kinkida vastu, mis loodud
Südamest soovides tuua
Su hinge kõik hea
Mis mullegi andnud sa oled

Andes- sa said ehk vastu
oma südameheaduse eet
tea et olen täis tahtmist
ja annaksin elu Su eest
nagu Sinagi andsid

Tahtmist olla niisama hea
isetu- täis mõistmist ja armu
vahel me kõik teeme vea
ja ei märka, et märkima peaks
Su hoolt ja soove ning õrnust

Nüüd, kui käin oma rada
ja kaugemalt vaatan Su teed
Tea- emme, Sind alati vajan
Ka siis, kui mööda on voolanud
viimsedki maailma veed

Andestuse piirid

Kaua võib ja peab
Olema tähelepanelik ja ettevaatlik
ja meele järgi
Kaua võib ja peab
lugema soove ja mõtteid
Kaua olema peab
Kellegi voolitav savi
Tahtes on asi
Soovin olla su kõik
tähelepanu ja mõte
Su ettevaatus ja võim
Su mõtete aimaja
Suurim soov
Soovin olla su savi
Pehme ja voolitav vorm
Su karikas, armastus, ravi
Sinu lugude laulmata laul

Uksed kinni

Uksi sulgeda saad sa vaid ise
Ise ära minna ja astuda
Oma pimeda lolluse tegid sa ise
Ei osanud võtta aega ja istuda
Saada aru, et nii see ei käi

Ei joosta saa ära iga kord
Seljaga tuule poole pöörata
Kaduda ja kaotada arm
Uue järele haarata
Alustada vastutatamata veel kord

Vaata oma tõele näkku
Lausu ta valjult oma tuppa
Hüüa ta välja ja nähku
Su inimene, et ei püüa sa tappa suhet
Vaid kasvama oled nüüd valmis
ja andestama ja eksima

Eksima ja tunnistama, et pole sa
kellestki parem
ja madalamale sa ennast
enam iial ei pane
et tunnistad, et täiuslik pole
ja avasid talle sa ennast

Uue pilguga vaadates
Su tee on ikka täis lilli
ja mindav ja tore ja helge
see su kingitus endale
ise minna edasi nüüd
ja anda võimalus armastada

Aitäh, et uskusite

Kui tüli on tõusnud taevani
Ja hing on nii tuska täis
Ängi lõpp ei paistagi
Maailma lõpp mulle näib

Taandumas hirmu ei tunnegi
Olen iseenda vaim
oma deemoni tugevaim tugi
kõik mu ümber on laim

Mu mustade mõtete taga
pole pääsu mu valguse minal
Hinge uks helge ja vaga
On möödunud aegade rajal

Ise ma sinna astusin
Ja tahtsin nii hale seal olla
See on kergem ja tajusin
Et lihtsam on alla anda

Iseenda kasvamisele ja kirele
Mitte vastu astuda
Ära mitte õppida ja minevikule
Vanduda just praegu ja siin alla

Kust ma selle jõu leian
Otsida üles oma enda vägi
Mitte hulkuda ja halada väljal
Vaid vaadata haletsusest läbi

Küllalt sest suremise jamast
Lahendused on ainult minu sees
Tean ju et kala mädaneb peast
Hirmu katel mus eneeses keeb

Kas olen kedagi solvanud ammu
et nüüd sama solvangut taluma pean
tean, et andeks paluma pean
ja et võin pidada oma uue minaga sammu

Võttes maha alanduse needuse
Vaid ise ma endalt saan
Ise ju tegin ja panin, keeldudes
tunnistamast, et aru sest saan

Andke andeks mu lähedased, sõbrad
Isekas olen ma olnud
Aga ikka veel olete siin minu kõrval
Ehk tähendab see,
et valmis muutuma olen
Ja andeks saanud ma teie käest olen

Teie usk minusse päästis mind ennast
teie panite uuele elule
aluse ja tule süütasite
ja ei lasknud hingusele
üht rumalat, kellel oli vaja õppida
ja rohkem aega selleks vajas
et teiega sammu pidada.