Sind polnud selles toas,
Kus olin palund
Et ootad, kui ma tulen koju
Hinges vaigistanud valu
See valu kukkus kokku
Koos ootusega
Isegi tema- ses pinges ei pidand vastu
Käis kogu aeg
Ju ühes lootusega
Kõik see aeg ma
Võitlesin, et ei tunneks
Liiga palju ma
Et ei tunnistaks ja õnneks
Ei öelnud, et ma armastan...
Sest siis veel rohkem oleks
Tundeid lisaks karmale
Ja endast täitsa väljas oleks
Iseendana ma poleks
Tundnud ennast ära
Ja Sina nendes tundeis
Poleks mind ju tundnud ära
Sest varjasid ju osavalt
Tõrjusin ja saingi palga
Iseenda tõrkumise soravalt
Ma vormistasin enda malgaks
Ja mida Sinult oodata siis võin
Kui sama kahemõttelisust
Kui ise endast teise pildi lõin
Ja süüdistada ainult ennast võin...
Et osa sain Su kahepalgelisusest
Sest juba alguses ma
Ise selle tellisin
Iseenda valgust ma
Nõnda kiirelt varjasin
Kartsin ära armuda
Ja tõrjusin
Neid mõtteid Sinu ees
Et Sa armuksid ja
Varjusin...
Kui sina tegid sama minu ees...
Nüüd üks oleme me mõlemad
Ja lohutust me otsime
Mis oli olemas me endi sees
Endal hinged põlevad
Et ei julgenud me
Olla ausad enda, ega teineteise ees...
