Uksi sulgeda saad sa vaid ise
Ise ära minna ja astuda
Oma pimeda lolluse tegid sa ise
Ei osanud võtta aega ja istuda
Saada aru, et nii see ei käi
Ei joosta saa ära iga kord
Seljaga tuule poole pöörata
Kaduda ja kaotada arm
Uue järele haarata
Alustada vastutatamata veel kord
Vaata oma tõele näkku
Lausu ta valjult oma tuppa
Hüüa ta välja ja nähku
Su inimene, et ei püüa sa tappa suhet
Vaid kasvama oled nüüd valmis
ja andestama ja eksima
Eksima ja tunnistama, et pole sa
kellestki parem
ja madalamale sa ennast
enam iial ei pane
et tunnistad, et täiuslik pole
ja avasid talle sa ennast
Uue pilguga vaadates
Su tee on ikka täis lilli
ja mindav ja tore ja helge
see su kingitus endale
ise minna edasi nüüd
ja anda võimalus armastada
No comments:
Post a Comment