Kui tüli on tõusnud taevani
Ja hing on nii tuska täis
Ängi lõpp ei paistagi
Maailma lõpp mulle näib
Taandumas hirmu ei tunnegi
Olen iseenda vaim
oma deemoni tugevaim tugi
kõik mu ümber on laim
Mu mustade mõtete taga
pole pääsu mu valguse minal
Hinge uks helge ja vaga
On möödunud aegade rajal
Ise ma sinna astusin
Ja tahtsin nii hale seal olla
See on kergem ja tajusin
Et lihtsam on alla anda
Iseenda kasvamisele ja kirele
Mitte vastu astuda
Ära mitte õppida ja minevikule
Vanduda just praegu ja siin alla
Kust ma selle jõu leian
Otsida üles oma enda vägi
Mitte hulkuda ja halada väljal
Vaid vaadata haletsusest läbi
Küllalt sest suremise jamast
Lahendused on ainult minu sees
Tean ju et kala mädaneb peast
Hirmu katel mus eneeses keeb
Kas olen kedagi solvanud ammu
et nüüd sama solvangut taluma pean
tean, et andeks paluma pean
ja et võin pidada oma uue minaga sammu
Võttes maha alanduse needuse
Vaid ise ma endalt saan
Ise ju tegin ja panin, keeldudes
tunnistamast, et aru sest saan
Andke andeks mu lähedased, sõbrad
Isekas olen ma olnud
Aga ikka veel olete siin minu kõrval
Ehk tähendab see,
et valmis muutuma olen
Ja andeks saanud ma teie käest olen
Teie usk minusse päästis mind ennast
teie panite uuele elule
aluse ja tule süütasite
ja ei lasknud hingusele
üht rumalat, kellel oli vaja õppida
ja rohkem aega selleks vajas
et teiega sammu pidada.
No comments:
Post a Comment