Kas nii me käimegi
Üksteisest läbi ja mööda
Kokkupuutudes näimegi
Et valudes meie aega ei mõõda
Pole valu, sest kokkupuude
Oli ekslik ja hetkeks vaid
Miks siis selle nii napp mõõde
Iga kord riivab nii süvitsi meid
Silmad kohtuvad hetkeks
Ja üks meist alati teeb seda nägu
Nagu oleks ükskõik sest hetkest
Ja hinges poleks ühtegi valu
Läheme edasi ja uksest välja
Ära selle hetke tähtsuse eest
Teeme näo, et endast välja
Ei läinud ja elame teiseta endale veel...
